Sisu
Jaanalinnu sõnajalga kasutatakse sageli suurte alade haljastuses, maastikukujunduses ja lihtsalt maja ümbritseva ruumi kaunistamiseks. See tunneb end suurepäraselt avamaal, ilma et oleks vaja erilist hoolt või eritingimusi.
Kuidas näeb välja jaanalinnusulgede sõnajalg?
Jaanalinnusulgede sõnajalg on mitmeaastane rohttaim, mille kõrgus on kuni 1,5–2 m ja läbimõõt üle 1 m. Jaanalinnu juureprotsessid on pikad, roomavad ja pruunikasmust värvi, mille pinnal on soomused.
Sõnajala oksad asetsevad risoomist ringikujuliselt. Tänu nende samaaegsele kasvule areneb taim ühtlase kauni kuju. Lehed näevad välja nagu jaanalinnusuled, mistõttu sai see sõnajalaliik oma vastava nime.
On kahte tüüpi oksi - steriilsed ja eosed. Esimesed võivad ulatuda 2 m kõrguseks ja umbes 20 cm laiuseks, neil on erkrohelist värvi ja pinnapealselt tükeldatud struktuur.
Just nemad moodustavad välimise kõrge lehtrirõnga, mille keskele arenevad suve keskpaigaks madalad (umbes pool meetrit) tumedad, eoslehekesed kandvad tihedad lehed. Nendel okstel on steriilsete okstega võrreldes palju väiksem lehtede arv, kuid need võivad põõsal püsida mitu aastat, ilma et nad talvel maha kukuksid.
Looduslikes tingimustes võib jaanalinnusulgede sõnajalgu kohata kõrge õhuniiskusega segametsades, aga ka veekogude vahetus läheduses. See on laialt levinud Venemaa Euroopa osas, Kaug-Idas ja Ukrainas.
Jaanalinnu liigid
Jaanalinnu sõnajala bioloogilises kirjelduses on tavaks eristada kahte peamist tüüpi: tavaline ja idamaine. Väliselt on mõlemad sordid väga sarnased, kuid neil on ka mõned eripärad.
idamaine
Ida-jaanalindu ehk Matteuccia orientalis võib kohata Sahhalini piirkonnas, Koreas või Hiinas. Oma ehituselt sarnaneb ta tavalise sõnajalaga - kõrged, tugevad esimest järku oksad ja eosed eosed pruunid lehed keskel. Kuid ida-jaanalind pole nii pikk kui tema sugulane - keskmiselt mitte üle 1,3 m ja sellel on vähem lehti, samas kui lehtede endi suurus on mõnevõrra suurem.
Oluline erinevus liikide vahel on see, et ta talub vähem ebasoodsaid keskkonnatingimusi. Taim vajab regulaarset kastmist ning kaitset tuuletõmbuse ja külma eest. Eosed kandvad lehed surevad talvel ära.
Tavaline
Harilikku jaanalinnu sõnajala eristab kõrge vastupidavus ja tagasihoidlikkus.See areneb üsna kiiresti, talub hästi külma ega vaja pidevat hooldust. Ainus nõue selle kasvamiseks on piisav ja regulaarne kastmine.
Selle levikuala on üsna ulatuslik, kuna taim õitseb peaaegu igal pinnasel ja erinevates kliimatingimustes.
Harilikul jaanalinnul on võimsad, kõrged, rikkaliku rohelise värvusega lehed ja võimas juurestik. Just seda sorti kasutatakse aiakruntide ja haljastusalade kaunistamiseks.
Kuidas jaanalinnusulgede sõnajalg paljuneb?
Sõnajalad on ühed vanimad taimed, mis tekkisid juba enne mesilaste ilmumist. Just seetõttu puuduvad sellel taimel õied – ta ei vaja tolmeldamist ja seemnete arendamist.
Sõnajalgade paljundamiseks on kaks võimalust:
- Vegetatiivne – eraldades osa juurest võrsete ja pungadega.
- Eoste abil. Eosed arenevad roseti keskel asuvatel lehtedel. Neid kogutakse suve lõpus ja istutatakse väikesesse suletud anumasse, korrapäraselt kastetakse ja ventileeritakse. 1-2 aasta pärast, kui võrsed on tugevamaks muutunud, võib need otse kasvukohale istutada.
Jaanalinnu sõnajala istutamine ja hooldamine
Jaanalinnu sõnajala istutamine ja sellele järgnev taime eest hoolitsemine pole eriti keeruline. Kui järgite lihtsaid reegleid, tunneb taim end suurepäraselt peaaegu igas piirkonnas ja rõõmustab teid kohevate roheliste lehtedega.
Maandumiskuupäevad
Võrsete istutamine vegetatiivsel paljundusmeetodil toimub kas esimestel kevadkuudel enne lehtede ilmumist või suve lõpus, kui toimub eoste teke.
Kui jaanalinnu sõnajalga paljundatakse eostest, siis kantakse tugevdatud taimed kevadel, soojade ilmadega, avamaale.
Koha valik ja pinnase ettevalmistamine
Sõnajalgade kasvatamiseks sobib nii varjuline ala kui ka hästi valgustatud koht. Tuleb meeles pidada, et suure päikesevalguse korral ei tohiks loota võrsete tugevale kasvule (nende kõrgus sel juhul ei ületa 1 m) ja lehtede rikkalikule värvile. Jaanalinnu lehed, mis kasvavad kõrge õhuniiskusega varjulistes kohtades, omandavad kõige lopsakama värvi.
Koha valimisel peate tähelepanu pöörama asjaolule, et taime juurestik kasvab väga kiiresti ja aasta jooksul võib see jõuda põhipõõsast mitme meetri kaugusele.
Pinnase osas pole liivane ja kuiv pinnas parim valik. Sellist mulda tuleb taimede kasvuks mugavate tingimuste loomiseks sageli kasta. Muidu sõnajalgadel mulla koostisele nõudeid pole. See võib täielikult areneda nii viljakatel kui ka viljatutel maadel, aga ka igasuguse happesusega muldadel.
Kuidas õigesti istutada
Jaanalinnulindude istutamise reeglid sõltuvad sellest, milline paljunemisviis valitakse. Vegetatiivsel meetodil võetakse risoomi 20-30 cm pikkune osa.Sellisel juhul peab võrsel olema vähemalt 2 punga. See istutatakse umbes 5 cm sügavusele teistest sõnajalgadest vähemalt 50 cm kaugusele.
Jaanalinnu eostest kasvatamine on töömahukas, kuid tõhusam protsess. Eosed kogutakse augustis ja istutatakse desinfitseeritud turbasegusse. Samas ei pea kogutud eoseid kohe maha istutama, need säilivad mitu aastat.Mahuti istutatud eostega kaetakse tugeva läbipaistva kaanega ja jäetakse mõneks ajaks seisma, unustamata regulaarselt ventileerimist ja kastmist.
Mõne nädala pärast, kui eosed idanevad, saab kaane eemaldada. Kasvanud sõnajalg korjatakse ja istutatakse eraldi konteineritesse. Kodus kasvatatakse seemikuid vähemalt 2 aastat ja alles siis viiakse see kasvukohale.
Parem on istutada sõnajalad 5–6 tükist koosnevate rühmadena üksteisest vähemalt 40–80 cm kaugusele. Istutamiseks on soovitatav kasutada jaanalinnu looduslike kasvutingimustega sarnast mustrit, millel on kolmnurgad. Selline istutamine tagab sõnajala hilisema iseseisva vegetatiivse paljunemise.
Hoolduse reeglid
Jaanalind on taim, mis ei vaja märkimisväärset hoolt. Kui koht tervikuna vastab taime vajadustele, siis minimaalse hooldusega rõõmustab see silma lopsakate roheliste põõsastega.
Kastmine
Piisav õhuniiskus on ehk ainus kohustuslik nõue jaanalinnusulgede kasvatamisel. Taim vajab regulaarset mõõdukat kastmist. Kui muld on väga kuiv või ilmad kuumad, siis tuleb sõnajala rohkelt kasta, samuti tuleb vihmameetodil pritsida maapealset osa.
Pealiskaste
Jaanalind ei tunne vajadust lisaväetisi anda. Kuid mõned aednikud märgivad head vastust orgaaniliste ja mineraalväetiste perioodilisele kasutamisele.
Pügamine, talveks varjualune
Taim ei vaja pügamist. Selle asemel tuleb jaanalinnu harvendada iga 3-4 aasta tagant, kuna ta kasvab üsna kiiresti. Sõnajalgade tihniku väljanägemise vältimiseks on vaja eemaldada liigsed võrsed.
Jaanalinnu suled taluvad hästi madalaid temperatuure, seega ei vaja nad tavaliselt talveks ettevalmistust. Kui on oodata väga külma talve, siis võib kasutada kattematerjale.
Rakendus maastikukujunduses
Jaanalinnu peamine kasutusala on üksikute kruntide või pargialade maastikukujundus. Foto näitab, et jaanalinnusulgede sõnajalg võib olla peaaegu iga kompositsiooni kaunistuseks. Seda saab istutada kivide ja rändrahnude vahele või tiikide kallastele.
Jaanalind sobib hästi kõrgete suurte õitega, nagu iirised või pojengid.
Varjulises kohas kasvatades võib jaanalind olla seltsiks hostade või päevaliiliatega.
Sageli võib varakevadiste lillede – tulpide ja nartsisside – kõrval kohata sõnajalgu, jaanalinnusõnajalg katab kasvades juba pleekinud taimi.
Mis puudutab ebasoovitavat naabruskonda, siis ei soovitata istutada sõnajalgu valgust armastavate madalate lillede (tsinniad, petuuniad, saialilled) kõrvale, kuna jaanalind varjab istutused päikesekiirte eest. Samuti tuleb meeles pidada, et taimel on kõrgelt arenenud, kiiresti kasvav risoom, mis võib nõrgemaid naabreid purustada.
Haigused ja kahjurid
Jaanalinnu sõnajala veel üks vaieldamatu eelis on selle kõrge vastupidavus erinevatele haigustele, aga ka putukate kahjurite mõju.
Ainus oht on tihedad istutused koos kõrge õhuniiskusega. Sellistel tingimustel on seeninfektsioon võimalik.See paistab lehtedel tumedate laikudena. Kui tuvastatakse, eemaldage ja hävitage kahjustatud võrsed ning piserdage ülejäänud taimi fungitsiidiga.
Järeldus
Jaanalinnu sõnajalg on väga ilus ja tagasihoidlik taim, mis võib kaunistada mis tahes saiti või territooriumi. Jaanalinnutaime ise kasvatamine pole keeruline, sellega saab hakkama isegi algaja aednik. Taimel on lopsakad erkrohelised lehed ja see sobib hästi enamiku aialilledega.
