Sisu
Coltsfoot on varajaselt õitseva kevadise mitmeaastase taime nimi. Lumi hakkab alles sulama ja seda ilmub juba küngastele, lagendikele, ojade ja jõgede lähedusse. Pealegi avanevad näruse õied algul erekollase päikeselise varjundiga ja alles siis ilmuvad lehed. Kultuuril on pikk õitsemisperiood 38 päeva ja sellel on raviomadused. Paljud aga imestavad sageli, miks seda nii kutsuti.
Coltsfoot õitseb juba aprillis, kui piirkonna kliima seda võimaldab
Coltsfoot ladinakeelne nimetus
Taime ladinakeelne nimi on Tussilago. Just selle nime all on see kultuur loetletud botaanilistes teatmeteostes ja seda leidub ravimites. Coltsfoot ladinakeelne nimetus koosneb kolmest sõnast. Esimene "köha" tähendab köhimist ja teine "lago" tähendab ära sõitmist. See on tingitud kultuuri võimest tõhusalt ravida ülemiste hingamisteede haigusi.
Varsjalarohul on ka teisi nimetusi, näiteks jõgihein ehk kamuflaažhein, kõrreline, kahepalgeline, podbel, rannik, vesitakjas.
Miks kutsutakse näruse taime nii?
Coltsfoot on ravimtaim, mida on iidsetest aegadest kasutatud ülemiste hingamisteede ja seedesüsteemi raviks. Samas, miks tal selline nimi on, versioone on mitu. Ja igaühel neist on õigus eksisteerida.
Legend selle kohta, miks sääljala lille nii kutsutakse
Levinud legendi järgi sai sääljala nime selliseks perekonnadraama tõttu. Kord jättis mees oma pere maha ja läks teise naise juurde. Kuid samal ajal käis ta pidevalt tütrel külas ja hoolitses tema eest. See muutis tema uue naise muidugi armukadedaks, nii et naine otsis kõikvõimalikke võimalusi tüdruku hävitamiseks. Ja ühel päeval võttis naine vihahoos oma kasutütrel juustest kinni, viis ta kaljule ja viskas külma mägijõe vetesse.
Tüdruku ema, olles juhtunust teada saanud, tõotas oma lapse eest kätte maksta. Ta viis ka oma vastase kaljule ja üritas teda pikali visata. Midagi läks aga valesti ja mõlemad naised kukkusid mägijõkke. Nende surmapaigas kasvas kollaste pungadega lill, mille toon ühtis kasutütre juuste värviga.
Küll aga levib veel üks kurb legend varsjala nime päritolu kohta. See räägib, et ühe naise tütar suri ootamatult. Ja tema lein oli nii suur, et ta veetis pidevalt aega oma lapse haua kõrval, silitas maad ja nuttis. Ja selle tulemusena kasvas selles kohas lill, mille lehtede alumisel küljel oli vildist serv. Ta kattis hellalt maad, milles puhkas tema armastatud laps. Sellel naisel oli aga ka kasutütar, keda ta ei armastanud. Seetõttu olid peal olevad lehed kõvad ja külmad.Sellega seoses sai lill nimeks coltsfoot.
Inimesed kasutasid selle kultuuri värve, et määrata lähipäevade ilm.
Coltsfoot nime tegelik päritolu
On ka ametlik versioon, miks seda kultuuri nii hakati nimetama. See taim sai oma nime lehtede omaduste tõttu. Nende alumine külg on teatavasti kaetud iseloomuliku halli vildist servaga. Seda puudutades tunnete soojust ja mugavust nagu ema peopesadest.
Kuid samal ajal on taime lehed pealt siledad ja jahedad. Neid puudutades tekib assotsiatsioon kasuema kurja, pahatahtliku iseloomuga. See oli lille nimetuse põhjus.
Lillega seotud uskumused
Selle kultuuriga seotud arvukad legendid on tekitanud palju uskumusi.
Pikka aega on varsjalg naiste seas austatud, sest usuti, et kuivanud lehtede ja lilledega linase koti kandmine aitab leida naiselikku õnne, mis ei lahku päevade lõpuni. Samuti on levinud arvamus, et kui hoida seda taime lastele madratsi all, kaitseb see neid erinevate haiguste eest.
Vanasti aitas see lill kindlaks teha, kus on parem kaevu kaevata. Usuti, et seal, kus ta kasvab, on vesi lähedal.
Levinud arvamuse kohaselt suudavad ema ja kasuema peatada ka peretülid ja tülid. Selleks peate punuma selle lilledest pärjad ja asetama need valgetele alustassidele. Seejärel tuleb need kogu majas paigutada ja perioodiliselt värskendada.
Taim avab õied ainult selge ilmaga
Järeldus
Pole juhus, et varsa-lill oma nime sai. Ja kuigi on erinevaid arvamusi, taanduvad need kõik ühele asjale.See on tingitud asjaolust, et kultuuri lehed ühendavad ema peopesade pai ja kasuema kurja tuju. Seetõttu tekib igal inimesel nende puudutamisel oma assotsiatsioon, olenevalt sündmustest tema elus.
