Sisu
Veiste mürgitamine lauasoolaga on tõsine häire, mis võib mõne tunni jooksul lõppeda looma surmaga. Kogenematud põllumehed ja eratalude omanikud tunnevad selle ohtliku seisundi sümptomid sageli ära hilisemates etappides. Mürgistuse ärahoidmiseks ja veiste hukkumise vältimiseks peab iga omanik oskama ära tunda esimesi üledoosi tunnuseid ja tutvuma soolamürgistuse all kannatava looma abistamise reeglitega.
Lauasoola mürgituse põhjused
Lauasool (naatriumkloriid) on veiste dieedi oluline komponent. Enamik söötasid ja söödasegusid ei rahulda looma vajadust elutähtsate makroelementide – naatriumi ja kloori järele. Need olulised makroelemendid, mis on koondunud peamiselt pehmetesse kudedesse ja keha bioloogilistesse vedelikesse, täidavad järgmisi funktsioone:
- veevahetuse reguleerimine kehas;
- happe-aluse tasakaalu, osmootse rõhu ja vedelike mahu säilitamine kehas;
- kloor on osa mao sekretsioonist (vesinikkloriidhape), mis on vajalik maos happelise keskkonna loomiseks ja seedeensüümide aktiveerimiseks;
- naatrium soodustab glükoosi imendumist soolestikus ja aktiveerib amülaasi ensüümi toimet.
Veiste toidus normaliseeritakse nende makroelementide sisaldust lauasoola lisamisega. Lehmade söötmise nõuetekohase korraldamise korral arvutatakse vajalik lauasoola kogus looma kaalu põhjal. Veiste puhul on lauasoola tarbimine päevas 5 g 100 kg kehakaalu kohta. Kõrgetoodanguliste lehmade puhul suurendatakse soolanormi veel 4 g võrra 1 liitri piimatoodangu kohta.
Mineraallisandite vajadus veistel suureneb silo söömisel. Sileeritud sööt on happelisema pH-ga, mistõttu hapete neutraliseerimiseks toodavad looma süljenäärmed suurema naatriumvesinikkarbonaadi sisaldusega eritist kui näiteks koresööda või värske rohuga söötmisel.
Liigne lauasoola veiste toidus võib põhjustada mürgistust. Kõige sagedamini esineb lehmade soolamürgitus:
- naatriumkloriidi liigse tarbimisega koos söödaga;
- pärast pikka soolapaastu;
- ebapiisava kastmisega.
Lehmade soolamürgituse sümptomid
Soolamürgistuse nähud ilmnevad ligikaudu 1-2 tundi pärast naatriumkloriidi liigset tarbimist. Veiste soolamürgitust saab tuvastada järgmiste sümptomite järgi:
- närimiskummi ja isu puudumine;
- hammaste krigistamine;
- oksendamine, õhupuudus;
- tugev drooling;
- tugev janu;
- eesmao hüpotensioon;
- sagedane urineerimine;
- kõhulahtisus;
- depressioon, nõrkus.
Suure soolaannuse tarbimisel ületab naatriumiioonide sisaldus vereplasmas normi 1,5-2 korda. Lauasoola komponendid ladestuvad keha pehmetesse kudedesse, häirub rakumembraanide läbilaskvus, osmootne rõhk kudedes ja nende dehüdratsioon.Elektrolüütide tasakaalu (Na/K ja Mg/Ca) tasakaalustamatuse tõttu tekib närvisüsteemi rakkude proteiin-lipiidmembraani depolariseerumine ja selle tagajärjel refleksi aktiivsuse häire ja närvisüsteemi üleerutus. esineb. Veistel soolamürgistuse korral võib täheldada ka lihaste värisemist, krampe ja jäsemete halvatust. Soolamürgitusega vasikatel, nagu ka täiskasvanud loomadel, täheldatakse järgmist:
- liigutuste koordineerimise rikkumine;
- kiire hingamine;
- kehatemperatuuri langus;
- opistotonus.
Lehmade korrapärasel söötmisel kõrge naatriumkloriidisisaldusega (subtoksilistes annustes) sööda ja segasöödaga tekib krooniline mürgistus, mida iseloomustab kõhulahtisus, sagedane urineerimine ja üldine depressioon.
Lauasoolamürgistuse ravi veistel
Naatriumi liig organismis põhjustab ainevahetushäireid, hapnikunälga (hüpoksia) ja looma surma. Ägeda mürgistuse nähud ilmnevad varsti pärast naatriumkloriidi liigset tarbimist.
Kui veistel ilmnevad esimesed soolamürgistuse sümptomid, tuleb ravi alustada kohe. Kõigepealt peate abi otsima veterinaararstilt. Ainult spetsialist suudab eristada lauasoola mürgitust muud tüüpi mürgistustest.
Dehüdratsiooni vältimiseks tuleb haigele loomale anda rohkelt vett. Kui loom ei suuda ise juua, manustatakse vett söötmissondi kaudu või rektaalselt.Intravenoosselt manustatakse antidooti - 10% kaltsiumkloriidi lahust vastavalt annusele ja olenevalt looma kaalust (1 ml 1 kg kohta), glükoosilahust (40%) intravenoosselt 0,5-1 ml 1 kg looma kohta. kaal.
Suukaudselt ette nähtud:
- piim;
- taimeõli;
- tärklise lahus;
- linaseemnete keetmine;
- adsorbendid.
Prognoos ja ennetamine
Ägeda mürgistuse ja kliiniliste tunnuste kiire arengu korral on prognoos ebasoodne. Mida varem tuvastatakse joobeseisundi sümptomid ja võetakse asjakohased meetmed, seda suurem on looma paranemise võimalus.
Veiste soolamürgituse vältimiseks on vajalik:
- järgima soola andmise norme, arvestades looma vanust, füsioloogilist seisundit ja produktiivsust;
- pärast pikka soolapaastu tuleb mineraalsed toidulisandid kasutusele võtta järk-järgult;
- tagama tasuta juurdepääsu puhtale värskele veele.
Segasööda ostmisel peate hoolikalt uurima selle koostist. Veiste söödas ei tohiks naatriumkloriidi sisaldus ületada 1-1,2%. Ebaausad tootjad ületavad seda standardit sageli, kuna lauasool on üsna odav tooraine.
Järeldus
Veiste mürgitamine lauasoolaga on üsna tavaline. Mürgistus tekib pärast soolanälga või suure naatriumkloriidisisaldusega sööda (segasööda) tarbimist. Esimeste haigusnähtude avastamisel peaks loomaomanik võimalikult kiiresti esmaabi andma ja kutsuma loomaarsti. Rasket mürgitust naatriumkloriidiga praktiliselt ei ravita. Mida varem ravi alustatakse, seda soodsam on edasine prognoos.
